Kasulik teada

Selvelaudade iseloomustus

Selvelaudu on püütud defineerida erinevatest aspektidest lähtudes. Üldiselt võiks selvelaudadekd nimetada selliseid laudu, mille juures külalised ei istu ning teenindavad end ise. Suupisted ja joogid võivad olla laudadel, neid võivad teenindajad pakkuda ka kandikutelt või baarist. Söömine võib toimuda nii istudes kui ka seistes.

Enam levinud selvelauad on:

Furšettlaud

Furšettlaua puhul serveeritakse suupisted ja joogid ning asetatakse nõud ja söögiriistad ühele või mitmele lauale, mille ääres ei istuta. Istumiskohti üldjuhul ei paigutata ja söömine toimub seistes. Erandina võib paigutada mõned toolid eriti auväärses eas või puudega külaliste tarvis. Võib moodustada ka väikesi istumisnurki.

Laud on sageli mitmetasapinnaline, see kaunistatakse külluslikult, suupisted serveeritakse kaunilt vormistatud suurtel vaagnatel. Laud peaks näima õhuline ja suursugune. Suupiseid ja jooke võib pakkuda ka kandikutelt.

Sõna furšett tuleneb prantsuskeelsest sõnast fourchette (eesti keeles - kahvel). Furšettlaual pakutakse seega roogi, mida saab süüa ainult kahvliga või ilma selleta st näppude vahelt või suupistetikke kasutades. Menüüsse kuuluvad suupistevõileivad, väikesed pagaritooted, tikusuupisted ja muud külmad suupisted, mille tükeldus või vormistus võimaldab neid süüa vaid kahvliga; soojad suupisted; väikesed koogikesed, küpsised, kompvekid ja teised sobivad kondiitritooted; puuviljad; kuumad ja karastavad joogid ning alkohoolsed joogid.

Kõik suupisted ja joogid serveeritakse selliselt, et külalistel oleks võimalik neid seistes süüa ja juua.

Furšettlaud kaetakse erinevate pidulike sündmuste puhul nii siseruumides kui ka vabas õhus.

Ülesse

Rootsi laud

Rootsi lauas serveeritakse toidud ja asetatakse nõud ning söögiriistad ühele või mitmele lauale, mille ääres ei sööda. Need lauad kaunistatakse, road serveeritakse suurtel vaagnatel või kaussides. Söömiseks kaetakse eraldi lauad, mis võivad asuda ühes või mitmes ruumis.

Rootsi lauana võib katta hommiku-, lõuna- ja õhtusöögilaua, samuti kohvi- ja teelaua ning vastuvõtulaua.

Rootsi laua menüüs võivad olla külmad ja kuumad eelroad, pearoad, vaheroad, järelroad, kuumad joogid, karastavad joogid, alkohoolsed joogid. Kõik road ja joogid pannakse üheaegselt lauale. Roogade juurde paigutatud ka vastavad sööginõud ja -riistad. Sööja valib oma maitse järgi roakäigud ja nende järjestuse.

Lõuna- või õhtusöögiks kaetud rootsi lauda nimetatakse ka buffet, mis on rootsi laua Kesk-Euroopa vaste.

Rootsi laudu võib katta nii siseruumides kui ka vabas õhus.

Ülesse

Puuviljalaud

Puuviljalaud kaetakse lühiajaliste vastuvõttude puhuks. See on otstarbekas katta siis, kui külaliste arv ei ole täpselt teada. Eraldi söögilaudu tavaliselt ei ole. Puuviljalaud peab jätma kerge ja kauni mulje. Ainsaks lauakaunistuseks on sageli puuviljad, mis asetatakse kõrgetesse jalaga puuviljavaasidesse või ka puuviljavaagnatele, -kaussidesse, -korvidesse, ka peegelklaasist alustele või mitmeastmelistele alustele (menaažidele).

Menüüs võivad olla puuviljad, suupisted, küpsised, kompvekid, pähklid, koogikesed, karastavad joogid ning alkohoolsed joogid.

Puuviljalaua võib katta nii siseruumides kui ka vabas õhus.

Ülesse

Juustulaud

Juustulaua võib katta mitmesuguste vähem või rohkem pidulike sündmuste puhul. Juustulaud võib olla kaetud nagu rootsi laud või nagu furšettlaud. Esimesel juhul kaetakse söömiseks eraldi laud, teisel juhul moodustatakse istumisnurgad või paigutatakse ruumi üksikuid toole eakate ja puudega külaliste tarvis.

Olenevalt sellest, kuidas laud lahendatakse, valitakse lauale ka suupisted. Juustuvaliku kõrval võib pakkuda köögivilju, puuvilju, pagaritooteid, küpsiseid ja pähkleid, keediseid, tikusuupisteid, suupistevõileibu, karastavaid jooke ja alkohoolseid jooke.

Juustulaua võib katta nii siseruumides kui ka vabas õhus.

Ülesse

Kokteililaud

Kokteililaud kaetakse kokteilivastuvõtuks lõunasel ajal või õhtupoolikul. Varem kaeti kokteililaud sageli ka pärast pidulikku lõunasööki, praegu seda tavaliselt ei tehta.

Kokteililaual serveeritakse kokteile ja segujooke ning nende juurde väikesi suupisteid. Sel juhul on tegemist klassikalise kokteililauaga. Viimasel ajal lisatakse kokteililaua menüüsse vastavalt ürituse korraldaja soovile ka erinevaid alkohoolseid ja karastavaid jooke, samuti suures valikus suupisteid. Kindlasti peaks menüüs alkoholiga valmistatud jookide kõrval olema alkoholivaba alternatiiv.

Kokteililaua võib katta nii siseruumides kui ka vabas õhus.

Ülesse

Eeljoogilaud (ka aperatiiv, pr k apéritif)

Eeljoogilauda iseseisva lauana ei kaeta, see eelneb pidulauda istumisele või selvelauaga vastuvõtule. Eeljoogilaua eesmärk on pakkuda külalistele tegevust kogunemise ajaks, samuti soodustada söögiisu teket. Joogiklaasid (tavaliselt suupisteid jookide juurde ei pakuta) kaetakse kaunilt vormistatud lauale, mille taga külalised ei istu. Eeljooki pakutakse sageli ka kandikutelt.

Eejoogiks sobivad šampanja või vahuvein, veinid, lahjad segujoogid, harvem kasutatakse kangeid alkohoolseid jooke. Kindlasti pakutakse ka alkoholivaba alternatiivi. Ametlikel sündmustel on tervitusjoogiks eelistatult kuiv vahuvein või šampanja.

Eeljoogilaua võib katta nii siseruumides kui ka vabas õhus.

Ülesse

Tervitusjoogilaud

Selle võib katta iseseisva lauana nt isiku või sündmuse tervitamiseks (pruutpaari tervitamine pärast abielu registreerimise tseremooniat jne) või siis kindla isiku(-te) või sündmuse tervitamiseks banketi algul enne lauda istumist.

Vastuvõtt tervitusjoogilauaga kestab lühikest aega, pool tundi kuni tund.

Sellegi laua puhul kaetakse joogiklaasid ja pudelid, samuti joogi juurde pakutavad suupisted lauale, mille taga ei istuta. Tervitusjooki võib pakkuda ka kandikutelt. Tevitusjoogiks võib olla šampanja või vahuvein, veinid, lahjad segujoogid. Kindlasti pakutakse ka alkoholivaba alternatiivi. Joogi juurde võib pakkuda kompvekke, šokolaadi, küpsiseid, pähkleid.

Tervitusjoogilaua võib katta nii siseruumides kui ka vabas õhus.

Ülesse

 avaleht  uudised  teejuht  rahvusköögid  kokaraamat  kasulik teada  Pärnu söögikohad