Kasulik teada

Toiduainete keemiline koostis


Aroom- e. lõhnaained

Ekstraktiivained

Mineraalained

Parkained

Rasvad

Süsivesikud

Toiduhapped

Valgud

Vesi

Vitamiinid


Toitained on keemilised ühendid, millest toiduained koosnevad (rasv, valk, vitamiinid jne).

Toitained liigitatakse kahte rühma:

1) ehituslikud (valgud, vitamiinid ja mineraalained) on vajalikud kasvavale organismile

2) energiat andvad toitained (süsivesikud, valgud, rasvad) alilised töötavad elundite tööks (süda, aju), keha soojussäilitamine.

Toiteväärtus määratakse sõltuvalt sellest, mil määral toit organismi vajadusi vajalike toitainete rahuldab. Näiteks: piimatoote (kõrg toiteväärtus) – küpsis (madal toiteväärtus).

Toitukalorsus on energia hulk, mida teatatud toiduained annavad organismis põlemisel (eraldub energia).

1 kcal = 4,1 kJ

kcal – kilokalor

kJ – kilod˛oul

Valgud annavad kalorid vähem kui rasvad.

Valgud

Kõige enam sisaldavad valku loomsed toiduained (tailiha, piimatooted, munakollane, kala jne). Loomse valke nimetatakse ka täisväärtuslikud (100%). Taimsetes toiduainetes on tera- ja kaunviljades, neid loetakse mitteväärtuslikeks, kuna organism ei saa neid kõik oma vajadusi katta.

Valkude pindarida:

1) loomne valk

2) teravilja valk

3) kaunvilja valk

4) köögivilja valk

Valgud võivad muuta rasvadeks.

Ülesse

Mineraalained

Nad on vajalikud luude ja kudude jaoks.

Ca – hammaste ehituseks (piimatoodetes 0,5 kg päevas, kalamarjas, munarebus)

P – (kalas, lihas, munarebus)

Fe – hemoglobiini moodustamiseks – referessus (haigus), loomsetes toiduainetes, maasikas jne

Na, K – reguleerivad veesisaldust (vett organismis 60-70%). Na hoiab vajaliku koguse vett organismis, K soodustab liigse vee hulka eraldumist organismist, leidub aedviljades, kuivatatud rosinates, ploomides.

I – kilp

Cl – magu (maomahla tekkimine)

Ülesse

Rasvad

Loomsetes toiduainetes (kalades, munarebus), taimsetes (päevalill, pähklid, oliivid jne). Toitu valmistatakse taimeõliga!

Ülesse

Süsivesikud

1) suhkrud

a) sahharoos e. peedi- e. roossuhkur

b) glükoos e. viinamarjasuhkur

c) fruktoos e. puuviljasuhkur

d) laktoos e. piimasuhkur

e) maltoos e. linnasesuhkur (teraviljades)

2) mittesuhkrud

a) tärklis – kartulis, maisis

b) tselluloos e. kestaine – taimerakudes

c) pektiin – sõstrades, õuntes, jõhvikates – suhkruga ta tarretub, aitab organismist välja tuua kahjulikud aineid

Ülesse

Vitamiinid

Normaalseks kasvuks, vitamiinide tähtsaks omaduseks on lahustuvus vees ja rasvas.

Vees lahustuvad vitamiinid: C, PP, B1, B2. Ei kannata pikaajalist kuumtöötlemist, leidub aedviljades; konserveerimisviisid: külmutamine, hapendamine.

Rasvas lahustuvad vitamiinid: A, D, E, K – kannatavad kuumtöötlemist. A-vit on kasvuvitamiin (silmahaigused, nahakuivandus, hingede häired jne).

A-vit on taimsetes, piimas, võis, kalarasvas, loomsetes. Karotiini kujul leidub porgandis (taimsetes), kaalikas (kollakas värv). Kui toidus rasva ei ole, siis organism A-vit ei omasta!

D-vit rahhiitivastaseks, luumurrud (kalarasvas, munarebus, päikese käes olemine).

E-vit veresoonte läbilasksus, tekivad sinikad (taimeõlis).

K-vit soodustab haavade paranemiseks, veri hüübimine (kapsas, puuviljades, maksas, kalas jne).

C-vit askorbiinhape, haavade ja luude paranemiseks, väsimus (aedviljades, marjades).

B1-vit närvisüsteem (pärmis, tera- ja kaunviljades)

B2-vit (piimasaadustes)

PP-vit seedeorganitele, närvisüsteem (pärmis, teraviljades).

Ülesse

Vesi

Mida suurem on toiduaine niiskuse sisaldus, seda madalam on teda toituväärtus, seda lühem säilitusaeg. Vesi viib kahjulikud ained organismist välja (2-4 liitrit vett päevas).

Ülesse

Toiduhapped

Nad aitavad kaasa toiduseedimisele, kujundavad välja ka toiduainete maitse.

Jagunevad:

1) õunhape (õuntes, viinamarjades)

2) sidrunhape (tsitrusviljades) puhtalt kujul valmistatakse tööstuslikult

3) veinhape (viinamarjades)

4) oblikhape (hapuoblikas, rabarberis)

5) piimhape (hapendatud piimatoodetes)

6) äädikhape

        a) looduslik hape, tekib veiniäädikas

        b) sünteetiline viis

Ülesse

Parkained

Leidub tees, kohvis, aedviljades (lähevad tumedamaks), annavad toidule ka maitse.

Aroom- e. lõhnaained

Tsitrusviljades, sibulas, küüslaugus. Aroomaine sõltub eeterliku õli olemasolust, pikaajaliselt kuumutamine hävitab neid.

Ülesse

Ekstraktiivained

Ergutavad seedimist, kulinaarsel töötlemisel annavad toidule maitse (toores toiduaines nad on välja kujunemata), neid leidub lihas, kalas, seentes, köögiviljades. Puljongile annavad tugevat maitset.

Ülesse


 avaleht  uudised  teejuht  rahvusköögid  kokaraamat  kasulik teada  Pärnu söögikohad