|
Kasulik teada |
|
Toitained on keemilised ühendid, millest toiduained koosnevad (rasv, valk, vitamiinid jne). Toitained liigitatakse kahte rühma: 1) ehituslikud (valgud, vitamiinid ja mineraalained) on vajalikud kasvavale organismile 2) energiat andvad toitained (süsivesikud, valgud, rasvad) alilised töötavad elundite tööks (süda, aju), keha soojussäilitamine. Toiteväärtus määratakse sõltuvalt sellest, mil määral toit organismi vajadusi vajalike toitainete rahuldab. Näiteks: piimatoote (kõrg toiteväärtus) – küpsis (madal toiteväärtus). Toitukalorsus on energia hulk, mida teatatud toiduained annavad organismis põlemisel (eraldub energia). 1 kcal = 4,1 kJ kcal – kilokalor kJ – kilod˛oul Valgud annavad kalorid vähem kui rasvad. ValgudKõige enam sisaldavad valku loomsed toiduained (tailiha, piimatooted, munakollane, kala jne). Loomse valke nimetatakse ka täisväärtuslikud (100%). Taimsetes toiduainetes on tera- ja kaunviljades, neid loetakse mitteväärtuslikeks, kuna organism ei saa neid kõik oma vajadusi katta. Valkude pindarida: 1) loomne valk 2) teravilja valk 3) kaunvilja valk 4) köögivilja valk Valgud võivad muuta rasvadeks. MineraalainedNad on vajalikud luude ja kudude jaoks. Ca – hammaste ehituseks (piimatoodetes 0,5 kg päevas, kalamarjas, munarebus) P – (kalas, lihas, munarebus) Fe – hemoglobiini moodustamiseks – referessus (haigus), loomsetes toiduainetes, maasikas jne Na, K – reguleerivad veesisaldust (vett organismis 60-70%). Na hoiab vajaliku koguse vett organismis, K soodustab liigse vee hulka eraldumist organismist, leidub aedviljades, kuivatatud rosinates, ploomides. I – kilp Cl – magu (maomahla tekkimine) RasvadLoomsetes toiduainetes (kalades, munarebus), taimsetes (päevalill, pähklid, oliivid jne). Toitu valmistatakse taimeõliga! Süsivesikud1) suhkrud a) sahharoos e. peedi- e. roossuhkur b) glükoos e. viinamarjasuhkur c) fruktoos e. puuviljasuhkur d) laktoos e. piimasuhkur e) maltoos e. linnasesuhkur (teraviljades) 2) mittesuhkrud a) tärklis – kartulis, maisis b) tselluloos e. kestaine – taimerakudes c) pektiin – sõstrades, õuntes, jõhvikates – suhkruga ta tarretub, aitab organismist välja tuua kahjulikud aineid VitamiinidNormaalseks kasvuks, vitamiinide tähtsaks omaduseks on lahustuvus vees ja rasvas. Vees lahustuvad vitamiinid: C, PP, B1, B2. Ei kannata pikaajalist kuumtöötlemist, leidub aedviljades; konserveerimisviisid: külmutamine, hapendamine. Rasvas lahustuvad vitamiinid: A, D, E, K – kannatavad kuumtöötlemist. A-vit on kasvuvitamiin (silmahaigused, nahakuivandus, hingede häired jne). A-vit on taimsetes, piimas, võis, kalarasvas, loomsetes. Karotiini kujul leidub porgandis (taimsetes), kaalikas (kollakas värv). Kui toidus rasva ei ole, siis organism A-vit ei omasta! D-vit rahhiitivastaseks, luumurrud (kalarasvas, munarebus, päikese käes olemine). E-vit veresoonte läbilasksus, tekivad sinikad (taimeõlis). K-vit soodustab haavade paranemiseks, veri hüübimine (kapsas, puuviljades, maksas, kalas jne). C-vit askorbiinhape, haavade ja luude paranemiseks, väsimus (aedviljades, marjades). B1-vit närvisüsteem (pärmis, tera- ja kaunviljades) B2-vit (piimasaadustes) PP-vit seedeorganitele, närvisüsteem (pärmis, teraviljades). VesiMida suurem on toiduaine niiskuse sisaldus, seda madalam on teda toituväärtus, seda lühem säilitusaeg. Vesi viib kahjulikud ained organismist välja (2-4 liitrit vett päevas). ToiduhappedNad aitavad kaasa toiduseedimisele, kujundavad välja ka toiduainete maitse. Jagunevad: 1) õunhape (õuntes, viinamarjades) 2) sidrunhape (tsitrusviljades) puhtalt kujul valmistatakse tööstuslikult 3) veinhape (viinamarjades) 4) oblikhape (hapuoblikas, rabarberis) 5) piimhape (hapendatud piimatoodetes) 6) äädikhape a) looduslik hape, tekib veiniäädikas b) sünteetiline viis ParkainedLeidub tees, kohvis, aedviljades (lähevad tumedamaks), annavad toidule ka maitse. Aroom- e. lõhnaainedTsitrusviljades, sibulas, küüslaugus. Aroomaine sõltub eeterliku õli olemasolust, pikaajaliselt kuumutamine hävitab neid. EkstraktiivainedErgutavad seedimist, kulinaarsel töötlemisel annavad toidule maitse (toores toiduaines nad on välja kujunemata), neid leidub lihas, kalas, seentes, köögiviljades. Puljongile annavad tugevat maitset. |
|
avaleht uudised teejuht rahvusköögid kokaraamat kasulik teada Pärnu söögikohad |