|
Paljudes Euroopa
maades, eriti aga Prantsusmaal, kus tuntakse üle viiesaja juustusordi,
serveeritakse enne magustoitu alati juustu.
Juustu pakutakse juustualuselt või vaagnalt, millel on alati spetsiaalne
juustunuga. Juustu sobib pakkuda ka puust aluselt või isegi suuremalt
lõikelaualt.
Korraga pakutakse vähemalt kolme sorti juustu: tavaliselt kahte kergemat ja
ühte pikantsemat.
Kui ühelt aluselt pakutakse korraga kõva ja pehmet juustu, asetatakse alusele
kaks nuga. Juustualus tuuakse lauale ainult serveerimise ajaks ning juustu
pakutakse vaid üks kord.
Kõvad juustud lõigatakse viiludeks, ümarad sektoriteks, kandilised väikesteks
tükkideks. Kui kandik on rikkalik, sobib lõigata mitmest juustust väike tükk.
Juustutükk asetatakse noaga valgele leivale, kuid ei määrita laiali.
Juustukoorikut (pealispinda) ei sööda, välja arvatud juhul, kui see on väga
õhuke või kaunistatud pähklite või muude lisanditega.
Taldrikule asetatud juustult tuleb eemaldada hallitus või vaha.
Juustu söömist alustatakse kergematest sortidest ja lõpetatakse pikantsematega.
Juustu ei sööda kahvliga. Juustude valimisel ja serveerimisel on väga tähtis
valida ka õige vein. Üldiselt eelistatakse ühe maakonna juustu ja veini. Nõrga
aroomiga ja pehmete juustude kõrvale valitakse valge või rosé vein. Kõvade
juustude kõrvale pakutakse punast veini. Aromaatsete pehmete juustude kõrvale
juuakse aromaatset punast veini ning Roquefort’i ja teiste sinihallitusjuustude
kõrvale sobib pakkuda poolmagusat valget veini Sauterne.
|